ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Marge tehtud 05.05.2017 Kehtiv kuni 05.05.2092 Alus: avaliku teabe seaduse 35 1g 1 2, 12, 18 MEMO . Kellelt: Arvo Teder, linna sisekontrol?r Kellele': Taavi Aas, abilinnapea linnapca ?lesannctes Kuna: 5. mai 2017 Teema: Salme Kultuurikeskuse lasteteatri projektiga seotud tellimuste ja s?lmitud lepingute ?igusp?rasuse hindamine. V?ttes aluseks Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2016 istungil kinnitatud linna sisekontrol?ri tecnistuse 2017. aasta t66plaani ja l?htuvalt P?hja-Tallinna vanema 25. jaanuari 2017 p??rdumisest, viib linna sisekontrol?ri teenistus l?bi j?relevalvemenetlust ecsm?rgiga hinnata Salme Kultuurikeskuse sisekontrollis?steemi ja sealhulgas lasteteatri projektiga seotud tellimuste ning s?lmitud lepingutc 6igusp?irasust. Kuna lastetcatii tegevusega sconduv osa t??st on kiireloomuline, siis tehti k?igepealt j?irelevalvet lasteteatri osas ja esitame antud osa puudutava kohta vahearuande. Lasteteatri lepingute osas 2016. aasta tehingutele, 2015. aasta lepingute osas on linnaosa valitsus j?relevalvet juba teinud (amanne esitatud linnaosa vanemale 22.01.2016). 2017. aasta eelarves on lasteteatri jaoks vahendid olemas, kuid iihtegi projekti teostatud ei ole. P?hilised tiihelepanekud Salme Kultuurikeskuse lasteteatri (edaspidi ka lasteteater) osas on tegemist projektiteatriga. Lasteteatri projektiga tegcleb Salme Kultuurikcskuse (edaspidi ka keskus) t??tajatest sisuliselt M. Pai ainuisikuliselt. Projektiga seotud dokumendid on osaliselt koostatud keskuse administratsiooni pbolt ning osaliselt dokumentide vormistamiscks s?lmitud k?sunduslepingu alusel tcgutseva ?ri?hingu poolt. K?ik lepinggd on allkig'astanud keskuse juhataja Toomas Loo, kuid j?irelevalve kogutud tcave viitab sellele. et sisuliselt on otsustanud seda, kellega leping s?lmida. siiski M. Pai. Samas pole tema vastutus remleerituc?a ametiiuhend Duudub. Projekti korras on kahel aastal toodud lavale laste j?uluetendused. 2016. aastal ctendus ,,Mardilcib? ja 2015. aastal etendus ,,Tooma J?ululegend?. Projekti juhtinud M. Pai on s?lminud vastavad kokkulepped Iavastajaga, dramaturgiga, kunstnikuga jms. M. Pai esmalt, et on tegelenud ainult lasteteatn' kunstilise poolega ning turunduse, reklaami, piletim??gi jm lcpingutc s?lmimisega pole kokku puutunud ning see osa teda ei huvita. J?irelevalve k?igus ilmnes keskusc ttic'itajate selgitustest ja esitatud meilivahetustest, et v?ide ei vasta t?elc. Tegelikult on M. Pail siiskj olnud m?i?rav roll etendustega seotud lepingute sisuliscl ettcvalmistamisel. Ostumenctlused pole toimunud la?bipaistvalt, nende sisu ja vajalikkus j??ivad pahatihti selgusetuks. Puuduvad mitmed ostumenetlustc l?biviimise alusdokumendid; dokumentide kuup?evad lubavad j?reldada, ct need on s?lmitud tagantj?rgi; ostumcnetluste kutsed on saadetud kclle tegevusalade hulka ostetava teenuse osutamine ei kuulu jms. M. Pai poolt j?irelcvalve teostajatele antud 2 selgitused olid vastuolulised ja muutlikud. nroiektiga seotud ostud alla lihthanke piirm?i?ira 10 000 eurot). 0n alust arvata. et mitmed ostumenetlused on teostatud formaalselt ning sisuliselt ei ole ostumenetluse eesm?irke silmas geetud. Mitmete lepingute puhul on ostu summad vaid veidi alla riigihanke piirm?i?ira, mis viitab soovile v?iltida hanget. Jiirelevalve teostajate hinnangul ei ole Iastetcatri projekti n?uetekohaselt juhitud, vahendite kasutamine pole l?bipaistev ega otstarbekas. Samuti pole koostatud korralikku eelarvet. 2016. aastal olid kulutused reklaamile oluliselt suuremad kui 2015. aastal, kuid tulu piletitest enamv?ihem sama. P6hjenduseks selgitas M. Pai, et eclarvcs oli 2016. aastal raha rohkem kuna etendusest i?ii vahendeid rohkem ?le, siis kulutati kogu ?lei?i?inud summa turundusele ja reklaamile. Kahiuks pole turunduse ja reklaamiga seotud lepingutcst v?imalik saada teavet. milliseid leningute alusel teostati kas ?ldse midagi tehti. N?iiteks on OU-ga Armehum on s?lmitud leping lasteteatri tumndusplaani ja tegevuskava koostamiseks ja n6ustamiscks (maksumus 9920, millele lisandus k?iibemaks), ning Icping lasteteatri m??gitegevuse juhtimiseks ja l?ibiviimiseks ning n?ustamiseks (summas 7800, millele lisandub k?iibemaks). Keskuse t??tajate tegeles nende asjadcga M. Pai. M. Pai enda v?iitel ei tea tema nendest lepingutes midagi. J?relevalve teostajad ?ritasid saada kujunenud olukorras teavet lepingu kohaselt teenust osutama pidanud (Armehum OU). Kahjuks ei ?nnestunud ka lcpingu objekti ja t?itmise kohta teavet saada. Ari?hingu poolt lepingu allkirjastanud v?itis, et ta ei tea lepingust midagi ja soovitas helistada raamatupidajale. Raamatupidaja soovitas helistada kes v?iitis korduvalt, et ei tea lepingust midagi. K?simusele, miks 2016. aastal etendusest ?lej?i?inud summa eest ei korraldatud n?iiteks lasteteatrite festivali, rnis on M. Paiga s?lmilud t??lcpingu kohaselt ?heks ?lesandeks, v?itis M. Pai, ct soovib tegeleda ainult suurte projektidega. Festivali korraldamiseks vajab ta umbes 200 000 eurot. Varem oli M. Pai v?iitnud, ct sellel aastal oleks ta mceleldi festivali korraldanud, kui oleks saanud selleks umbes 20 000 eurot. J?irelevalve teostajad leiavad, et 2016. aaslal reklaamile ja turundusele tehtud kulutused on p6hjendamatud, ning tegemist on linna vahendite raiskamisega. On kahetsusv?i?rne, et lasteteatri jaoks eraldatud vahendite kasutamise kohta puudub korralik eelarve ning olukord v?imaldab vahendite ,,suvalist? kasutamist. Hetkel on lastcteatri jaoks eelarves vahendid olemas. 2017. aastaks eraldati 80 000 eurot ja hetkel on sellest alles 71 472 eurot. P?hiline kulu 2017 on juhi palk. M. Pai v?iitel sooviks ta raha kulutada suvelavastusele, kuid keskuse juhataja ei luba vahendeid kasutada, sest pole teada, mis saab teatrist edasi. Tulcb m?rkida. ct i?irelevalve teostaiate hinnangul on keskuse juhataia poolt teatrile eraldatud vahendite kasutamise Qiiramine k?esoleval 2017. aastal igati p?hjendatud. Seda eesk?itt p?hiusel, et lasteteatri edasise tegevuse kohta puudub Dla_a_n. Oigemini pole seda olnudki. v?ihemalt mitte taasesitamist v?imaldavas vormis. Tegevus on l?bim?tlematu ja kaootiline. Seda kinnitab ka n?iteks asjaolu, et M. Pai selgituste kohasclt on loomisel keskuse marionett-teater. Valmistatud on ratastel (mobiilne) vaba?hulava (hinnaga 9980 km) ning M. Pai k?iis marionett-nukkude meisterdamise ja k?sitlemise koolitusliihetuses Tsehhi Vabariigis (kulud kokku 1777). Ostetud on iiks marionettnukk (hinnaga 900 curot). Samas pole keskuse juhataja hinnangul marionett-teatri loomiseks siiski vahendeid. 3 Keskuse juhataja selgituste kohaselt pidi hiljern asutatama lasteteatri osas iseseisev juriidiline isik. M. Pai v?iitel pidi laseteater siiski Salme Kultuurikeskuses tegutsevaks iiksuseks. Lubamatu on kasutada vahendeid etenduse planeerimiseks v?i teha kulutusi marionett-teatri loomiseks, mille kohta pole ?ldse teada, kas seda soovitakse luua, gole arvutusi, kui paliu see maksaks ims. Siinkohal on oluline, et keskuse ruumides tegutseb juba pikemat aega Teater Marionett MTU. Tegemist on iseseisva juriidilise isikuga, kelle tegevus pole keskuse lasteteatriga seotud. Soovi korral v?ib nimetatud marionett-teatri etendusi Iasu eest tellida, mida keskus on ka teinud. Etendusi anti keskuse poolt soetatud liikuval vaba?hulaval. Pole arusaadav, miks on Teater Marionett MTU lavastusi mainitud lasteteatri repertuaaris. J?relevalve teostajatele selgitati (M. Pai ja T. Loo), et tegemist on keskuse lasteteatri osaga, kuid MTU juhataja selgituste kohaselt pole keskuse tegevus MTU tegevusega seotud. Keskus on vahest tellinud nendelt k?ll etendusi, kuid sisulist koostii?d pole. M. Paiga on keskus s?lminud t??lepingu, millc kohaselt t??tab ta keskuse kunstilise juhi ametikohal. Keskuse kunstilise iuhtirnisega t?iitaial sisulist seost ei ole. Nggu eelpool mainitud, on sisuliselt tegemist Droiektiiuhiga. Tema poolt kavandatavad projektid on v?ga suurejoonelised. Nimetatud asjaolu on M. Pai ka ise kinnitanud. Ta pole huvitatud v?iikestest projektidest. Samuti pole tal oskust/soovi tegeleda proiekti ?nantskiiljega. Etendused on linnale v?iga kulukad, tulu v?rreldes kuludega L?htuvalt eeltoodust on j?irelevalve teostajate hinnangul vaialik kiiremas korras luua lasteteatri tegevusega seonduvas selgus ja l?petada linna vahendite ebaotstarbekas ning l?bipaistmatut kasutamist soodustav olukord. Seega tuleks kaaluda kunstilise iuhi ametikoha kaotamist. Kui soovitakse tellida ka edaspidi etendusi projekti korras, siis tuleks kindlasti p??rata t?ihelepanu sellele, et projektijuht oleks v?imeline vastutama ka projektiga seotud kulutuste otstarbekuse ja kontrollitavuse eest ning oleks ?kseeritud vastutus kogg proiekti eest. Juhime t?helepanu, et rahalistc vahendite s?iistlikuks ja otstarbekaks kasutuseks on oluline koostada igaks aastaks detailne eelarve nii tulude kui kulude osas ja j?lgida jooksvalt selle t?itmist (m?i?irata vastutav isik). Tallinna Lasteteatri k?iivitamiscl oleks tulnud koostada strateegiline eelarve esimeseks tegevusaastaks (Dlaanitavad kulud ia tulud) ja selle juurde iga aasta kohta strateegiline kulude eelarve, kus oleks kulud detailselt planeeritud: eraldi summadena turundus? ja Lasteteatri personali palgakulud, etendustega seotud kulud detailselt lahti v?etuna jne. T?ina ei saa hinnata eelarve t?itmise edukust, sest eelarve oli ?kseeritud ?ldsummana nii tulude kui kulude osas. T?pscm ?levaade tehingutcst on esitatud k?esolcva memo lisas. Lisa 5. mai 2017 memole 1. Salme Kultuurikcskuse lastetcatrist iildisclt Salme Kultuurikeskusc (cdaspidi ka kcskus) kodulehel oleva tcabc kohasalt tcgutscb keskuscs lasteteatcr, mis toob lavaie 'I?allinnaga scotud lcgendc. alusel keskuses t??tavatest l??tajatcst on lastcteatri tcgevuscga scotud ainult Meelis Pai. T??lepingu kohasell asus M. Pai keskuses t?iile 1. aprillil 2015 l??lasuga - eurot kuus (3121123 1. aprillist 2016 - curot kuus) kunstilisc juhi ametikohalc. Samas pole M. Pai Iegcvus kuidaei scotud keskuse kunslilisc iuhlimiscua. Vastavalt t??lcpingule on M. Pai kohustuscks: lasleteatri [Domino ja repertuaari koostamine; iga-aastase festivali ettevalmislamine ja l?ibiviimine; kultuurikcskusc direktori pooh anlud ?hekordsetc ?lesannetc I?itmine. T??leningu kohaselt on knhustatud t?itma ametiiuhendis kirjeidatud kuid ametijuhendit t??taial ci ole. Vastutust ei ole. M. Pai kohtumisel sisekonlrol?ri teenistuse menetlusosakonna t??tajalcga, ct tema kunstilise juhina on ainull etendustc idcede generecrirnine, mis viiks hea l?pptulcmuseni ning projckli j?lgimine. Kogu tii? teevad Eira tcised, 11ng M. Pai ei vastuta enda s?nul millegi Best. Mingit strateegilist dnkumenti lastetcatri asutamise. tegevuse visionni v?i plaanide kohta kirjalikku taasesitamist w'?imaldavas 1mrmis jiirelevalvc tcostaiatel saada ei ?nnestunud. Erinevate asinusaliste selgituscd on lcatri plaanidc nsas vastuolulised ning t?eniioliselt neid nolegi kirialikult fikseeritud. Salme Kulluurikeskuse juhataja Toomas L00 selgiluste kohasell pidi lastcteatcr londama kcskusc teatrina ainult ajutiselt ning hiljcm pidi asutatama eraldi juriidiline isik. M. Pai sclgitustc kohasell pidi Iealcr siiski jii?ima keskuse koosseisu. 'l?eatri arcndamise sisuiise 05a kohla selgitas M. Pai. cl luuakse oma repcnuaar projckli korras ja lisaks marinnclI-Ieatcr, V?ctakse 1661:: m?ned n?illcjad. Kuni oma marionelt-teatril pole, tehaksc koost??d Salme Kulmurikcskusc ruumides tcgutscva Tcatcr Marionclt i-liljem luuaksc oma man'onctt-icater. K?ik olcneb sellesl, kas ja kui palju Ieatri jaoks vahcndeid eraldataksc. Kcskusc juhaiaja hinnaugul on M. Pai eltcv?tmiscd viiga ,,suuejoonelised? ja ideed lennukad ning kulukad. Pole t?cn?iolinc. ct niisugustc ideede realiseerimiseks vahcndeid antaksc. Nii kcskuse juhalaja kui ka M. Pai sclgitustc kohascli on mitmetc plaanide usas tehtud cuepanckuid linnavalitsuselc. Vaslust cha n?usoleku?heakskiitu pole teatri arcndamisena seotud plaanidc kohta linnavalitsusclt saadud. Teatri lonmise osas selgct visinoni ci ole. s?testatud festivali korraldamisc ?lcsannet M. Pai seni ei ole. K?esoleva ajani iihtegi i?cstivali toimunud ci ole. M. Pai v?tab i'cstivali euevalmislaminc aega aastaid ning seega ci magi vcel tulemust 011a. Samas on In \J?idclavalt juba v?imalike osalcjatcga l?bh'ii?ikimisi pidanud 5 ning esimene festival pidi toimuma 2017 siigisel. Kahjuks see ara, sest linn pole festivali jaoks vahendeid eraldanud. Festivali maksumus oleks M. Pai s?nul ligikaudu 200 000 eurot. Samas vaitis M. Pai j?relevalve teostaiatele varasema vestluse kaigus, et festivali jaoks oleks vaja 20 000 eurot. Kahel aastal on M. Pai eestvedamisel toodud projekti korras Salme Kultuurikeskuse lavale j6uluetendus. 2015. aastal toodi lavale maailma esimese valjakukuuse legend ,,Tooma J?ululegend? ja 2016. aastal linnalegend martsipani leiutamisest ,,Mardi1eib?. K?igi etendustega seotud t66de teostamiseks on teenused sisse ostetud. Keskuse personali (lavastaja, kunstnik) kaasatud pole, sest M. Pai v?itel pole tegemist vajalikul tasemel spetsialistidega. 2. Lasteteatri eelarvest Lasteteatrile eraldati Salme Kultuurikeskuse eelarves 2015. aasta kuludeks 136 350,44 eurot ja 2016. aasta kuludeks 187 992,94 eurot. Piletite m??gist saadud tulu oli vastava1t2015. aastal 76 600,70 eurot ja 2016. aastal 73 784,25 eurot. Kulutuste osas on crinevus p6hiliselt selles, et 2016. aastal olid kulutused turundusele ja reklaamile oluliselt suuremad. 2015. aastal kulutati tumnduselc ja reklaamile 14 000,13 eurot ning m??gikorraldusele 4000 eurot. 2016. aastal kulutati tumndusele ja reklaamilc 35 919 eurot ja m??gikorraldusele 7 006,80 eurot. Kokku vastavalt 2015. aastal 18 000,13 eurot ja 2016. aastal 42 925 80 eurot. 2015. aastal soetati Iasteteatri vahenditest ka ratastel liikuv (mobiilne) marionett-teatri lava maksumusega 9 980 eurot. Osa piletitulust saadi 2015. aastal keskuses tegutsevalt Teater Marionett tellitud etenduste piletim??gist saadud tulust (keskus maksis Teater Marionett etenduste eest tavap?irase tasu 250 eurot etendus ning keskus tegi reklaami ja sai piletite m??gist laekunud tulu) ligikaudu 10 000 eurot. 2016. aastal Teater Marionett MTU etendusi keskuse poolt ei m?iidud. Suvise] ajal telliti Teater Marionett etendusi esitamiseks keskuse poolt soetatud vaba?hulaval. Vaba?huetendused olid kiilastajatelc tasuta. Keskus maksis etenduste eest Sclgituseks kiisimusele, miks olid 2016. aasal kulutused reklaamile, tumndusele ja m??gitegevusele oluliselt suuremad kui 2015. aastal vastas M. Pai, et eelarves jai etendusest raha ?le ja see kulutati m??gile. Tuleb t?deda, et tegemist polnud otstarbeka ja labim?eldud kulutusega, sest piletite m??gist saadud tulu polnud oluliselt suurem. Eeltoodu iseloomustab M. Pai suhtumist vahendite kasutamise osas. 2017. a_asta1 on eraldatud lasteteatrile eelarves 80 000 eurot. millest on hetkel j?i?k 71472 eurot. P?hiline kulu on iuhi palk. Keskuse _Ml_ataia hetkel M. Pail lasteteatri vahendit?ulutamist ei v?imaldg sest pole kindel. mis teatrist edasi saab. Linnosa valitsuse poolt antud teabe kohaselt on lasteteatri lepingutega seonduv kontrollimatu, sest M. Pai ei m?ista, et linna poolt eraldatud vahendite kasutamisel peab jargima vastavaid menetlusreegleid, tehingud peavad olema labipaistvad ja kontrollitavad. P?hja-Tallinna Valitsuse eclarve peaspetsialisti, kelle ?lesandeks on hallatavate asutuste jalgimine eelarve t?itmise osas, eelarvedistsipliinist kinnipidamine ning analii?s, selgituste kohaselt ?ritas ta M. Paile selgitada vahendite kasutamise reegleid, kuid M. Pai arritus ning soovitas mitte segada, sest ta loob keskuses korda. 6 3. Lasteteatri projektiga seonduvatest lepingutest 3.1 ()iguslik raamistik Riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) 2 lg 2 kohaselt on riigihangeteks asjade ostmine, teenuste tellimine ideekonkursside korraldamine, ehitust??de tellimine ja ehitust??de ning teenuste kontsessioonidc andmine hankija poolt, samuti ehitust?iide tellimine ehitust?? poolt. Sama seaduse 3 on nimetatud riigihanke korraldamise p?him?tted, mille kohaselt on hankija kohustatud kasutama rahalisi vahendeid s?i?istlikult ja otstarbekalt; tagama riigihanke l?ibipaistvuse ja kontrollitavuse; kohtlema isikuid v6rdselt; tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ?rakasutamise riigihankel ning v?iltima konkurentsi kahjustavat huvide kon?ikti. Tulenevalt RHS ?-st 13l kehtestab hankija asutusesisese hankekorra, kui tema poolt ?hes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste n'igihangete eeldatav kogumaksumus ?letab 80 000 eurot. Hankekord reguleerib muuhulgas riigihanke planeerimise, sealhulgas iga?aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise korra ning t?ihtp?icva; riigihanke eest vastutava isiku isikud v6i nendc m?i?iramise, sealhulgas hankelepingu t?itmise eest vastutava isiku mii?iramise; allapoole RHS 15 l?ikes 3 nimetatud piinn?i?ira, ehk alla lihthanke iirm?i?ra 10 000 eurot '??vate rii ihan etc korraldamise korra. mis tagab 3 s?itestatud riigihanke p?him?tete jiirgimise, samuti lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimise korra. Salme Kultuurikeskusel puudub asutusesisene hankekord, mis aga peaks olema kindlasti kehtestatud, kuna soetatud asjade ja teenuste kogumaksumus ?letas 2016-ndal aastal 80 000 eurot. Toomas Loo s?nul on Salmc Kultuurikeskus hangete ja ostumenetluste korraldamisel l?ihtunud P6hja- Tallinna Vanema 12. m?irtsi 2015 korraldusega nr kehtestatud hankekorrast. K?nealuse korra 17 kohaselt edastab riigihanke eest vastutav isik iihele v6i piisava konkurentsi olemasolul v?hemalt kolmele pakkujale kirjaliku v?i suulise kutsc. Suulise kutse edastamist ei saa aga p6hjendatuks pidada, kuna see ei v?imalda j?relevalve teostamist hangete korrap?irase t?iitmise osas. Kui ostetakse spetsii?list kaupa v6i tecnust (mille omadused pole ?ldteadaolevad) on kutse kirjalik esitamine oluline ka ostumenetluse kiireks ja efektiivseks liibiviimiseks, kuna aitab pakkujal esitada n?uetekohast pakkumist. 3.2 J?relevalve enim tiihelepanu ?ratanud Iepingud Lasteteatri projekti raames on Tallinna Salme Kultuurikeskus 2016. aastal s?lminud markimisvii?irse hulga lepinguid. K?ikidele lepingutelc on kcskuse poolt alla kirjutanud direktor Toomas Loo. Osade lcpingute sfilmimiseks on korraldatud ostumenetlused, osade puhul mitte. J?irclevalve menetluse l?biviijad suhtlesid keskuse t??korraldusest ettekujutuse saamisekt keskuse direktori Toomas Loo, kunstilise juhi Meelis. Pai ja sekret?ir Ursula V?imrega. M. Pai s?nul oli Toomas Loo iga Droiektigg seotud kulutuse tegemiseks n?udnud ostumenetluse l?ibiviimist= mis M. Pai s?nul oluliselt proiekti Qidurdas. M. Pai s?nul ei tea tema ostumenetluste korraldamisest midagi. Ometi on ta keskuse poolt j?irelevalve teostajatele esitatud pakkumuste hindamise protokollide kohaselt k?ikide lasteteatriga seotud ostumenetluste l?ibiviimise komisjonide liikmeks. M. Pai ei osanud ?elda kuidas valiti kellele ostumenetluste k?iigus hinnap?iringud saadeti. Keskuse sekretiiri Ursula V?imre s?nul olid aga ?rmad, kellele hinnapiiringud saata, ette antud just M. Pai ja ASI Invent OU (keskusele konsultatsiooni- ja dokumentatsiooniteenuseid osutav esindaja poolt. Enne - OU-ga lcpingu s?lmimist perioodil 1. veebruar - 31. mai 2016 saatis hinnap?iringuid ka k?sunduslepingu alusel keskuse kunstilise juhi assisteerimise teenust osutanud 3.2.1. Osaiihinguga Armehum s?lmitud lepingud Kahtlust tekitavad mitmed lasteteatri projektiga seotud lepinguparmerid. N?iiteks Osaiihing Armehum (lepingute loetelu 3.3). Ettev?tte tegevusalaks on ,,muu inimressursiga vamstamine?. Kodulehte enev?ttel ei ole. Juhatuse on kes tegutseb peamiselt avalikkusele tuntud ?ri?hingus mille tegevusalaks on lillede, taimede jaem?iik. Osaiihing Armehum v?itis kaks 2016-ndal aastal Salme Kultuurikeskuse poolt liibi viidud ostumentlust: 1) Lasteteatri 2016. aasta turundusplaani ja tegevuskava koostamine ja n?ustamine (perioodil 1. m?irts 3. juuni 2016 kokku summas 9920+km); 2) Lasteteatri 2016. aasta etenduste juhtimine ja l?biviimine (perioodil juuli detsember (5 kuud lepingu s?lmimisest 18. juulil 2016) summas 7800 km). J??b arusaamatuks, kuidas tuldi selle peale, et saata hinnap?ring turundusteenuseid mitte pakkuvale osa?hingule, mille kohta puudub veebis avalik informatsioon. Keskuse poolt esitamd dokumentidest n?ihtub, et csialgselt oli plaanis leida teenusepakkuja lasteteatri 2016. aasta nelja uuslavastuse turunduse ja meediaalase tegevuse teenuse osutamiseks (leping kestvusega 12 kuud). Vastav paring saadeti ka neljale ?rmale, kellest kaks teavitasid, et ei saa suure mahu t?ttu pakkumist esitada. Kuna k?ik hinna akkumised mis esitati ?letasid lihthanke iirm?i?ra 10 000 eurot ilma k?jbemaksuta), siis oleks tulnud k?ik pakkumised tagasi l?kata. lugeda ostumenetlus nuriunuks ia l_